Ligi 100 aastat on ajaloolased uskunud, et noor Hitler võitles Esimeses maailmasõjas vapralt eesliinil. Hiljuti leitud päevikud ja kirjad paljastavad, et Hitlerist maalitud kangelase pilt on hilisema propagandamasina poolt suureks puhutud.

Impeeriumi laiendamisel kasutasid pärslased kõikvõimalikke sõjakavalusi. Egitplaste vägi neutraliseeriti näiteks nii, et pärslased sidusid oma kilpide külge kassid. Nendele pühadele loomadele ei julgenud egiptlaste sõjamehed viga teha.

Kuigi manihheism oli 4. sajandil vägagi populaarne, levides Pärsiast Hiina ja Hispaaniani, õnnestus võimukatel valitsejatel neile sobimatu usund hävitada. Lõpp tehti peale nii prohvet Manile endale kui ka kogu tema õpetusele.

Nobeli preemia kahekordse laureaadi Marie Curie päevik ja muud paberid on nii radioaktiivsed, et veel hiljaaegu pidid teadlased, kes soovisid märkmetega tutvuda, andma oma allkirja selle kohta, et teevad seda omal vastutusel.

Pöidla imemine on kindel tee moraalse hävinguni, märjad jalanõud tugevdavad immuunsüsteemi ja puhtus mõjub intelligentsusele halvasti. Ajalugu on tulvil häid nõuandeid väikelaste vanematele, kuid sugugi mitte kõik neist pole kasulikud.

Kontsaga jalanõusid hakati 17. sajandi alguse Lääne-Euroopas kasutama eelkõige seepärast, et see oli praktiline. Konts muutis ratsutamisel jala jaluses püsimise hõlpsamaks. Peagi läksid kontsasaapad moodi ka jalgsi kõndivate meest ja naiste hulgas. 1670. aastal väljastas Prantsusmaa kuningas Louis XIV dekreedi, mille kohaselt tohtisid punaseks värvitud kontsasid kanda ainult õukonda kuuluvad aristokraadid. Keelule vaatamata või pigem just keelu tõttu levisid punast värvi kontsad kõikjale Euroopasse ning võib öelda, et sellest ajast alates on Prantsusmaa moodi dikteerinud.